Täna rääkisime vennaga raamatutest ja lugemisest. Peaaegu alati kui me helistame, räägime
teostest, mis me loeme. Jutustame, miks peab lugema ja millised erinevad žanrid on olemas ja
miks neid kõiki lugeda.
Täna tuli teemaks armastusromaanid.
"Tead, vahepeal on puudu romansist, siis tuleb kätte võtta üks hea romaan, kus vaatamata igale
jamale saab paar õnnelikult kokku. Aeg–ajalt on vaja sellist asja ka lugeda," ütles ta mulle.
Algul mõtlesin, et viskan ühe irooniaga vürtsitatud sarkastilise nalja ja naerame veidi. Aga siis
mõtlesin endamisi, et vau! selline lause tuleb mehelt. Tavaliselt me naised ootame, et meestel on
teatud staatus, mida matšom seda mehelikum. Igatahes, ta lause pani mind mõtlema.
Me, naised, kujutleme oma esimest armastust ette nagu telenovelas, aga päris elus pole see väga
reaalne. Reaalsuses on armastus kooselu jagamine. Mõnikord lausa üksluine: teed süüa, käid
poes, pesed pesu, vahetad voodilinu ja vahid Netflixi. Vürtsitada saab suhet erinevate
kogemustega nagu reisimine, otsid mingi uue retsepti, käite restoranis või külastad muuseumi.
Vahepeal, kui pähe lööb vajadus midagi romantilisemat kogeda, peabki kätte võtma ühe hea
armastusromaani või lausa seeria.
"Sul on õigus," ütlesin ma. "Tõepoolest, mõnikord tuleb lugeda mahlakaid armastusstoorisid, nii
et süda pahaks läheb.
Ma ei taha ette kujutada aega, kui mu mees kodus hakkaks mulle rääkima päevast-päeva kuu ja
tähtede alla toomisest. Vast vahe peal on okei, aga liiale ka ei ole vaja minna.
"Ma ka vahepeal loen armastusromaane," ütles mu vend.
"Tegelikult ka???" küsisin ma üllatunud, olin juba ära unustanud, et palusin tal Koidu F. Ferreira
seeriat "Domineeriv värv", lugeda.
"Loomulikult. Mis seal siis imelikku? Vahepeal on vaja," naerab ta.
"Tead, ma ka just lõpetasin Nadine Mutase viieraamatulise seeria, mis rääkis nõidade ja
deemonite vahelisest armastuse sündimisest. Raamatukaanel oli musklis matšo ja mu mees küsis,
et mis pornot ma siin loen."
Naersime. Mul oli kõht kõveras. Mu vennal tundus ka lõbus olevat.
"Oli siis porno?"
"Ei olnud.... Armastusromaani seeria oli. Päris tore ka teine. Esimene, neljas ja viies raamat olid
megahead, ajasid naerma. Eriti see viies osa. Ma ei ütle, et seal vürtsi poleks olnud, aga porno oli
küll mega liialdus. Mina neid raamatukaasi ei vali ju. Pealegi üks hea asi oli see ka, et olid e-
raamatutena, siis ta ei pea neid maha müüma. Ma kujutan ette, kuidas ta hakkaks virisema, et
vaata mis ta müüma peab... Juba mõte ajab naerma. Oleks vast ikka pidanud ostma paberkandjal
need?"
"Hahaha.. Sa oled ikka totakas!"
"Mnjah. Igavesti beebi. Aga eks seegi teeb elu huvitavamaks. Naer on terviseks," ütlen ma.
Rääkides Nadine Mutase Deemonite ja nõidade seeriast, oli see tegelikult päris tore lugemine: kergeõhuline, lihtne, kohati naljakas.
Esimene raamat rääkis deemon Rhuni ja nõia Merle'i loo. Merle pidi Rhuni tagasi elavate hulka kutsuma, et leida oma õde, Maeve, kes oli kadunud. Rhuni, kes kuulus blutezerite liiki, nende eriline omadus oli oskus leida teisi deemoneid. Isegi, kui nõidade vanemate nõukogu oli sellele vastu, kutsus Merle Rhuni tagasi, millest sai alguse nende seiklus ja armastuslugu.
Teine lugu räägib Merle'i sõbrannast Lilyst, kes oli ka nõid. Ka tema suutis armuda deemonisse nimega Alek, kes kuulus duhokradi liiki. Nad kohtusid, kui üks duhokrad süstis Lilysse miskit, mis ta deemoniks muutis. Lily pidi õppima toituma ja elama kui duhokrad. Nõiad üldjuhul vihkasid deemoneid nende eluviiside tõttu, nüüd aga Lily pidi leppima saatusega, et on üks neist. Siinses osas jäi dialoogides puudu vürtsist, aga oli täitsa normaalne lugemine.
Kolmas osa räägib Basil Murrayst, Lily vennast, kes avastab oma tõelise tagapõhja. Ta oli mees sündinud nõidade maailma ja tal puudusid võimed. Siin avastame, miks ja reisime fairy'de maailma, kus Basil leidis oma armastuse fairy näol, samuti leidis ta tõe oma mineviku kohta, mida ta ema, Hazel, oli pidanud aastaid varjama ja ka oma tõelise pere. Kolmas osa lõpeb väga huvitava tvistiga. Maeve juhtub pealt kuulama Basili ja Lily vestlust Merle'st ja saab teada, mis hinda Merle pidi maksma Maeve'i vabaduse eest.
Neljas osa räägib Merle'i õe, Maeve'i loo. Esimeses osas sai Merle oma õe tagasi tänu deemonite isanda Arawni abile, tingimusega, et Merle annab Maeve'i talle. Merle loomulikult sellega ei nõustunud ja leiti teine lahendus. Merle pidi olema Arawni teenistuses, kasutades maagiat, millal Arwan tundis, et seda oli vaja. Maagia kasutamisel oli oma hind, kui liiga palju maagiat kasutada oli hinnaks hirmsad valud. Kuna Merle oli lapse ootel, pidi ta hoiduma maagia kasutamisest.
Maeve, saades teades, mida ta õde peab tegema Maeve'i vabaduse eest, otsustas Maeve, et läheb ise Arawni juurde ja annab end tema teenistusse. Sealt hakkab arenema sõprus, millest kasvab armastus ja usaldus. Väga armsalt kirjutatud. Seda raamatut lugedes tundus, et autoril läks jutulõng paremaks. Ta suutis seostada eelneva kolme raamatu lood neljandaga. Väga kihvt lugemine.
Viiendas osas leiab oma armastuse ka Hazel Murray, Lily ja Basili ema, kes kaotas oma abikaasa salapärastel tingimustel.
Kolmandas osas tuli Hazel'i ukse taha Basili bioloogiline isa, Tallak, kes oli vangistuses fairy'de maailmas. Tallak oli deemon, kes julges armuda fairy'sse ja lapse ka saada. Selline asi oli täiesti vastuvõetamatu fairy'dele, mistõttu Tallak vangistati ja ta armastatu hukkus, kui jõudis päästa nende poja, viies ta inimeste maailma, andes ta Hazel'ile. Hazel'ile pandi peale nõidus, mis pidi ta vaikima panema sellel teemal.
Kolmandas osas keskenduti Basili armuloole, viiendas, aga Hazel’i ja Tallaki vaatenurkadele ning nende armastusloole.
Ma sain kõvasti naerda selles raamatus leiduvatele Rhuni ja Tallaki vaheliste dialoogide üle, kui Rhun pakkus abi Tallakile Hazel'i südame vallutamiseks. Samuti Hazel'i ja Tallaki vahelised ütlemised, olid toredad ja ajasid muigama.
Esimese raamatu leidsin ma kogemata Amazonist, kuna seda pakuti tasuta, laadisin ma ta oma iidvanasse Kindle'sse ja lugesin läbi. Algul mõtlesin, et ei loe teisi osasid enam, aga siis jäi kripeldama tunne, et kuna tegu seeriaga võiks ju nagu lõpetada selle... Kuna sai ka Kobo ostetud ja Kobo Unlimited subscription sisaldas Mutase raamatuid, laadisin ma need alla ja lugesin need kõik läbi.
Üleüldiselt oli tore lugemine ja ei kahetse, sest raamatud olid omavahel hästi seotud ja lood olid mõnusad lugemiseks. Kui on huvi lugeda armastusromaani, mis ei ole päris klassikaline, siis võib see seeria olla teile. Saate vürtsikaid tundeid ning toredaid seiklusi deemonite ja nõidade maailmas. Kaks erinevat poolt, mis oma vahel ühendati läbi armastuse.
Toredaid lugemise elamusi!
Kommentaarid
Postita kommentaar