Alix E. Harrow raamat nõidadest. Mõnus fantaasiaraamat. Kerge lugemine, aga ei ole midagi väga erilist. Vähemalt minu arvates, eksju.
Raamat räägib kolmest Eastwoodi õest, nende eludest ja kuidas nad oma nõiaväge avastavad.
Aastal 1893 nõidumine ja sellega seonduv oli Salemis keelatud. Nõiasõnadki olid unustusse vajunud. Ja neid nad siis otsima asuvadki. Kolmekesi. Neil tule vastu võidelda kahtlaste jõududega, aga samuti avastavad nad et koostööd on vaja teha. Nii luuakse ka grupp küigile, kes tahavad maagiat uuesti õppida või mäletada.
Müdistatakse, võideldakse ja luuakse sidemeid.
Mingil määral on see ka lugu feminismist ja õdede vahelisest sidemest.Tahtest teha kõik õigesti, luua jalule õiglus. Lugu vihast, armastusest ja vanade haavade paranemisest.
Ma ostsis selle raamatu vist rohkem kaanepildi pärast. Nii ilus oli ja jäi online poes silma. Lugesin algul seda sellise õhinaga, et hoia ja keela. Aga mingil hetkel tundsin, et ei suuda enam. Kuidagi vajusin hajevile ja no ei suutnud mina enam ühegi tegelasega seostuda. Ka kõrvaltvaatajana mitte.
Goodreadsis on muidugi meeletult head hinded antud teosele. Aga ma ei annaks üle kolme. Võib olla venitaks kolm ja pool välja kuidagi.
Kas sa oled lugenud midagi Alixilt? Või ehk oled ssa läbi jõudnud lugeda selle raamatu? Mis on sinu arvamus?
Kommentaarid
Postita kommentaar