E-lugeri uuendamine

Tume kui öö ja särav kui päikseline päev

Mul läks aega enne, kui ma suutsin selle raamatu korralikult ära seedida. Kindlasti paljudele Fitzgeraldi raamat meeldib ja nad ka kiidavad teda taevani. Ma mõtlesin selle raamatu tegevuse üle, tegelased kes seal olid. Tükk aega mõtlesin. Üks romaan, mis andis mulle vastastikuseid emotsioone. Mulle meeldis ja siis ei meeldinud ka. 
Raamat on lugu ameerika rikastest, kes Prantsusmaal suvitamas käisid. Nende elust ja pidudest ja kohtingutest 1920-1930nendatel. 
Fitzgerald rääkis loo psühhoanalüütikust, kes oma naise Nicole´ga läksid Prantsuse Rivierale puhkama ja seal kohtus Dick Diver noore näitlejannaga Rosemary Hoytiga, kellega tal tekkis armuafäär. 
Jama selle raamatu juures oli see, et ma ei suutnud keskenduda kuidagi ja kõik tundus justkui selline "trillalallaaa ja trulllalalllaaa" olevat. Kui on raha siis on elu ilus aga suht tühi. 
Fitzgerald pühendas selle raamatu ameerika paarile Gerald ja Sarah Murphyle, kellega ta tutvus Prantsusmaal ja kes oma majas võõrustasid tolleaegseid kuulsuseid, siinhulgas Fitzgeraldit. Mingil määral on Murphy´de lugu sarnanes Diver´tele. 
Ühesõnaga selline ühiskonna peegelpilt, millele ma ei oska kuidagi kaasaelada. 
Kuidas teiega lood? Meeldivad teile Fitzgeraldi raamatud? 





Kommentaarid