Lincolni poliitlise loo raamat jõudis minuni täiesti juhuslikult klikkides ibs.it lehel. Lugesin tutvustuse läbi ja kaas oli ka nii kena, raamat tõmbas kui magnet. Tavaliselt ma ei vaata väga, kui ilus või kole on kaas. Ikka sisu on oluline. Igatahes ära ma ta ostsin, pehmekaanelise variandi maksis 25 € ringis, 780 lehekülge. Paks ja kaalus ka palju, 1.5 kg.
Lincolni teame me kõik kui suursugust meest, Ameerika 16nes president, kes Ameerika vabastas orjusest. Rohkem ma tema kohta väga ei ole viitsinud lugeda. Ja nüüd juhuslikult sattus mu kätte Goodwin´i raamat "Team of Rivals: Political Genius of Abraham Lincoln". Ma olen võlutud. Esiteks meeldis mulle Lincolni lugu või kuidas teda on esitletud. Ta oli humaanne ja arvestav. Ta nagu oleks osanud kalkuleerida inimese loomust ja arvestada ette järgmist rivaali sammu. Lincoln oli inimeste inimene. Ta oskas jutustada kaasahaaravaid lugusid ja panna inimesi end hästi tundma. Tema heaks töötavad inimesed austasid teda ja ta tegevust.
Tundub justkui super inimene, kelle alluvuses oleks olnud nii mõndagi õppida.
Goodwin oma raamatus põhimõtteliselt vaatleski Lincolni elukäiku karjääri perspetiivist, kuidas teda valiti presidendiks vaatamata sellele, et kaalukausil olid temast palju kogenenumad kolm kandidaati.
Üks näide siis tema suursugususest. Temani jõudis kuuldus, et kindral Grant armastas väga viskit ja päris tihti leiti ta purupurjus kuskil. Ometi Grant suutis oma ametit väga hästi pidida, olenemata joomisele. Lincoln olevat selle peale vastanud rahulikult:
"Tell me what brand it is, and I’ll send a barrel to each of the other generals.”
(Öelge, is brändiga on tegue ja ma saadan vaadi teistele kindralitele ka")
Selle lause Lincolnile kuuluvuse üle ajaloolased vaidlevad, aga mulle meeldib see mõte. Lincoln ei vallandanud kindral Granti, sest tal oli üks viga. Keegi pole perfektne ja tundub et ta sai sellest aru. Müts maha!
Raamatus analüüsitakse Lincolni lapsepõlve, kooliskäiku ja poliitilist karjääri nii inspireerivalt, et endalgi tekkis tahtmine kursuseid võtta. Kusjuures läbisin exceli andmeanalüüsi kursuse see nädal. Tervelt kaks päeva statistikat ja exceli funktsioone sai õpitud, mis mulle väga kasuks tulid.
Mis mind inspireeris väga oli fakt, et Lincoln haris end ise! Tal puudus võimalus õppida uhketes koolides. Olles pärit vaesest perest, pidi ta oma isa aitama töödega. Kuid ta leidis alati mingi hetke, et lugeda ja end harida. Lõpuks õppis ta juurat! ISE! Ta ei käinud koolis. Ta kutsus end ise "self-made man". Ma olen alati imetlusväärseks pidanud inimesi, kes on end ise üles töötanud. Nüüd olen ma lummatud Lincolnist ja tema uskumatust teekonnast presidendiks saamiseni.
Lincolnil oli eesmärk ja ta sai hakkama. Samuti oli imetlusväärne, kuidas ta oma rivaalidest tegi töökaaslased, kes teda austasid ja aitasid eesmärki saavutada. Raudse tahtega ja kindla eesmärgiga mees.
"Washington was a typical American. Napoleon typical Frenchman, but Lincoln was a humanitarian as broad as the world. He was bigger than his country - bigger than all presidents together."
(Washington oli tüüpiline ameeriklane. Napoleon tüüpiline prantslane, kuid Lincoln oli hea tegija. Ta oli suurem, kui ta riik, suursugusem, kui kõik presidendid.")
Nii kirjeldas Lincolni vene kirjanik Tolstoy.
Kui sind huvitab ajalugu ja pole jõudnud Goodwini raamatuteni, soovitan väga. Eriti kui on soov lihtsat ja ülevaatlikku pilti saada Lincolnist. Süvenemiseks on vaja kindlasti muid raamatuid juurde lugeda. Kui sa, aga Ameerika ajaloost muhvigi ei tea, nagu mina, siis kindlasti tuleb kasuks vahe peal google.
Lugesin seda raamatut kuskil 1.5 kuud just seepärast, et mul oli vaja kiigata googlisse ja pärida, kes oli näiteks Douglass täpselt või millised olid oluliseimad lahingud Ameerika kodusõjas.
Üheõnaga, väga väärt raamat. :)
Kommentaarid
Postita kommentaar