Tehmina lugu on kurb ja tegelikult ka väga aktuaalne. Just oli jälle uudistes, kuidas mees oma naise ära tappis. Mis on selle põhjuseks, ei tea. Võib olla armukadedus. Võib olla midagi muud. Koduvägivald on midagi, millest ei räägita. Siin kohal kehtib sama reegel nagu Calabrias - omerta ehk haudvaikus. Probleem, millest ei räägita. Häbi, kui julged ütelda, et abikaasa sind kodus peksab. Sinikad peab ka varjama meigiga. Meestel on alati vabandused varrukast võtta ja naised usuvad, sest meil on ju kombeks pea kõik andestada. Ka vägivald me endi vastu. Nii füüsiline kui vaimne. Nüüd kui me niiöelda lock-downis istusime, siis ma mõtlesin neile naistele ja lastele, kes oma vägivaldse kaasaga peavad kodu jagama. Kas neile on mõteldud?
Raamaturiiulis jäi silma Tehmina Durrani raamat, mille ma lugesin itaalia keeles. Lugu pakistani naisest, kes kasvas üles olles ümbritsetud luksusest ja rikkusest. Temalt oodati abielu, mis kindlustaks ka pere sotsiaalset seisundit.
Tehmina abielluski ühe Pakistani silmapaistvama poliitiku Mustafa Khariga jätkates liikumist parimates ringkondades. Väljas poolt paistis kõik väga ilus, õnnelik ja Tehmina oli väga glamuurne naine, kes oli oma abikaasale väga tore kaaslane seltskonnas.
Nelja seina vahel olles, aga nende elu nii roosiline ei olnud. Mustafa oli väga armukade ja kahtlustav. Neliteist aastat, mil koos elati, Mustafa vägivallatses ta kallal nii vaimselt kui füüsiliselt.
Ühel hetkel Tehmina otsustas mässu tõsta ning lahutust küsida. Moslemina, kahjuks, on see päris raske. Ta omaenda vanemad ütlesid temast lahti. Ta kaotas oma laste hoolduõiguse ja igasuguse rahalise toetuse.
Tehmina otsustas oma loost raamatu kirjutada, mille ta ka ise publitseeris, sest keegi ei tahtnud uskuda tema lugu. Kõik tundus liiga vastuoluline.
See raamat osutus pommiks ja raputas tervet Pakistani ühiskonda.
Tehmina raamat on lugu naisest islami maailma keerukast võrgust ja nende haavatavast olukorrast.
Tegelikult on see raamat aktuaalne mis tahes religioosses süsteemis. Sellel teemal peab rääkima rohkem, mitte maha suruma ja vaikima suurest häbist.
Kommentaarid
Postita kommentaar