Unista ja lenda kõrgelt

Abi Dare toob meieni ilusa loo nigeeria tüdrukust nimega Adunni, kes vaatamata raskustele oma elus suutis jääda positiivseks ja naeratus näol oma eluteel edasi marssida. Vaatamata takistustele ta pürgis oma unistuse poole. Haridus. Ta soovis kooliteed jätkata. Tema unistus oli anda hääl ühiskonna nõrgmetele. 

Raamatu lugesin läbi inglise keeles. "The girl with a louding voice". Abi otsustas kirjutada raamatu niiöelda katkises inglise keeles. Mõte tuli sellest, et see olekski lugu jutustatud neljateist aastase paar aastat koolis käinud Adunni poolt. 

Raamatu alguses saab aru, miks Adunni nii väga tahab haridust. Selle oli talle sisse süstinud tema ema. Ilma hariduseta pole sul häält. Eriti, kui sa oled naine. Nigeerias, eriti külades, on tavaks naine varakult mehele panna. Naine. Õigem oleks vist ütleda tüdruk. Üldjuhul on nad noored, ainult kolme-neljateist aastased. Mina kolmeteist aastasena käisin koolis ja mängisin õues. Ma ei kujuta ette, kui mu isa oleks tulnud mulle ütlema: 
"Meil pole raha. Aga ma leidsin sulle abikaasa, kes su eest hea raha maksab. Meile süüa muretseb. Ainukeseks tingimuseks on see, et sa poja talle sünnitad."

Isegi mõte sellele ajab mul südame pahaks. Kahjuks osades riikides on lapsabielud reaalsus. Igapäevane elu osa. Naised on loodud köögikatadeks ja paljunemismasinateks. Vabandan! Nii on, kahjuks. Euroopas me võitleme õiglase palga eest, aga eksisteerib riike, kus naised peavad võitlema oma eksistentsi eest. 

Adunni isa müüs ta maha, vanemale mehele, kel juba oli kaks naist. Kuna eelnevad naised ei suutnud talle poega toota, siis oli tal vaja uus naine leida. Noor. Ilus. Kedagi, kes teda kaua soovitud pojaga õnnistaks. Ma ei tea, miks küll meessugu on nii oluline. Seda kohtab igas kultuuris. Mõnes tugevamalt. Mõnes nõrgemalt. Adunni niiöelda müük tundus mulle justkui inimkaubandusena. Sa annad mulle raha, ma annan sulle toote. Kurb. Väga kurb hakkas. 

Tragöödiline sündmuste käik paneb Adunni põgenema külast, kus ta elas oma abikaasa ja ta kahe naisega. Saatuse tahtel leiab ta end suurest linnast Lagosest. Naiivne. Unistaja. Aga väga intelligentne ja sihikindel. 

Lagoses on Adunni saatuseks olla teenijanna Big Madame majas. Elu ei ole kerge talle. Palju on vaja tööd teha, ta peab taluma Big Madame alandusi ja vägivalda. Samuti avastab ta, et mees kes ta sinna toimetas ja palka lubas maksta iga kahe kuu tagant, seda ei teinud. Ta ei tulnud kunagi tagasi. Adunni palka ei saanudki. Ometi suudab ta jääda positiivseks ja jääda kindlaks oma eesmärk saavutada. Kooli minna. 

Adunni on väga otsusekindel. Saatusesõrm oleks nagu mängus, kui ühel päeval Big Madame´i kokk toob talle ajalehe, kus on kuulutus stipendiumiks koolis. Tingimused on lihtsad. Sptipendium on mõeldud tüdrukutele vanusegrupis neliteist viistest, kes töötavad teenijannadena. Kandideerimiseks on vaja ainult kirjutada essee. Adunni, saatuse tahtel, leiab end ümbritsetud inimestest, kes teda toetavad tema teel. 

Kui sa oled otsusekindel, teed tööd oma eesmärgi nimel, siis sa saavutad kõik! 

Adunni lugu on justkui muinasjutt. Kuid mõtle nüüd. Paljud on alustanud nullist ja end üles töötanud. Mitte ainult unistanud. Vaid tõepoolest kurja vaeva näinud, et jõuda oma seatud eesmärgini. Võib olla Adunni lugu on muinasjutt, väga hästi kirjutatud muinasjutt, aga see peaks siiski andma meile tõuke. Kõik on võimalik, kui uskuda ja selle nimel töötada. 

Mulle see raamat meeldis. Tahtsin midagi teistsugust. Leidsin. Ja olen rahul. Kui sind huvitab mõnus suveõhtune lugemine, mis viiks mõtted veidike eemale, soovitan Abi raamat kätte võtta ja lugeda. Mõnus lihtne jälgida. Kõndida Adunniga koos. Unistada. Nutta. Naerda. 

Hetkel on see saadaval inglise keelsena. Kes teab, võib-olla ühel päeval on teos kätte saadav ka eesti keelsena.