E-lugeri uuendamine

Süsteem on tehtud inimestest

"Väita, et privaatsus pole meile oluline, kuna meil pole midagi varjata on pea sama kui väita, et sõnavabadust pole vaja, kuna meil pole niikuinii midagi ütelda." Snowden.

Edward Snowden´i nimi jõudis avalikuse ette 2013 aastal, kui puhkes suur skandaal tema ümber. Snowden avaldas US valitsuse salajased dokumendid, mis paljastasid valitsuse süstemaatilise inimeste jälgimisprogrammi ülesehitamist. Edward Snowden osales ise selles protsessis ja tal oli ligipääs valitsuse salajaste dokumentide juurde, mida ta ajakirjandusele jagas. US valitsuse poolt kuulutati ta tagaotsitavaks. Praegu elab ta ikka veel Venemaal ja ta on Freedom of Press Foundation juhatuse liige. 

Edward, oma raamatus "Permanent record" ( eesti keeles ilmunud "Igavesed andmed")  räägib lapsepõlvest ja sellest kuidas ta avastas arvutimaailma, kuidas temast sai IT spetsialist ning oma esimestest sammudest valitsuse heaks töötamisest ja miks temast sai niiöelda "whistleblower".  Mis tõukas teda tegema valikuid, mille ajakirjandus aastal 2013 meie ette tõi ja miks otsustas ta reeta oma kodumaad? 
Kirjutatud on teos väga lihtsas maakeeles, hea on lugeda. Raamat läheb päris kiiresti. Mõndades kohtades tekkis mul küsimus, et oot on see nüüd siis tõsi? Tundub kohati fantaasiavili olevat. Pani ahhetama ja kaasa mõtlema.
Kahtluse juureke hakkas idanduma võib olla seepärast, et ta lugu tundus nagu ameerikalik linateos. Teate ju küll neid filme, kus kangelane päästab terve maailma üksipäini terroristide käest, ainukese vahega, et nüüd terroristi rollis oli Ameerika ise. Ja palju neid inimesi kõrgetel ametikohtadel, kel ligipääs varjatud dokumentidele, enam järgi ongi jäänud, kes üldise rahva heaolu eest seista julgevad või tahavad? 
Praeguses maailmas tundub palju olulisem olevat individualism. Tähtsam kui rahva hea olu eest seista on parem omada ilusat autot ja palju raha pangakontol. Elu peab olema lihtne ja mugav. Ilus ka. See kuidas see saavutatakse, tundub olevat vähem olulisem.
Võib olla seepärast ma natukene kahtlesin Edwardi loos. Samas tundub jutustus väga siiras. Lugesin ka artikleid, mis on temast kirjutatud. Mis seal siis ikka, see mis mulle alguses tundus cyber-punk, ongi reaalne elulugu, võib vist uskuda. 

Foorumites ja kommentaarides atiklite juures, lugesin debatte selle üle, kas Snowden on rahva kangelane või kodumaa reetja. Mõned tulihingeliselt süüdistasid teda rahva reetmises, salajaste dokumentide üleandmine ajakirjandusesele on andestamatu tegu. Teised jällegist kaitsesid tema sammu. Mina pärast raamatu lugemist arvan, et ei ole ta ei rahvareetur ega kangelane. Pigem noorhing, kes otsustas talle antud info põhjal, et seda peab jagama ka teistega. Võib olla läks ta vastu tuult üldise arvamusega ja valitsus tembeldas ta spiooniks ning äraandjaks, aga ma leian, et ta teguviis oli ajendatud ülla eesmärgi saavutamiseks. Äratada rahvast letargiast, millesse me oleme sattunud. 
Individuaalses mõttes sai ta hakkama rumalusega. Ta ei mõtelnud, mis saab tuleviks, kuidas ta elama hakkab, kas keegi teda toetab ja mis moodi. Mis saab tema perest. Kas ta neid kunagi uuesti näha saab. Ta tegutses ajendatult tunnetusest, et ta peab. Mu abikaasa, kes on analüütilise mõtlemisega ja planeerib pea kõik ette ära, peab Snowdenit veidi naiivseks. Ta oleks ikka pidanud rohkem asjade üle mõtema. Tagajärgedele ja sellele, mis moodi tema teguviis mõjutab teda ümbritsevaid inimesi, ei kulutanud ta väga palju aega. Mina see vastu, kes ma lähen vooluga kaasa, mõtlen et tegi õigesti ja ei leia, et ta oleks olnud naiivne. Ta läks kaasa tundega, mis teda valdas ja tegutses. Mõnikord ongi vaja oma intuitsiooni kuulata, mitte seda lämmatada. 
Snowden ei mõtelnud väga peaga, aga tunnetas südamega, et midagi peab süsteemis muutuma. Mida ta omalt poolt teha sai, oli salastatud andmete avaldamine ja sellega lumepall veerema panna. 

"Reklaam on võtnud kirjanduse koha, loosung on muutunud enamaks kui luule ja selle värsid, selliseks on kujunenud me maailm. Ainus viis vastupanuks on püsiv mõtlemine oma peaga ja ennekõike südamega tunnetamine." nii ütles Tiziano Terzani.  

Raamat on saadaval ka eesti keeles. Kiika Rahvaraamatusse või telli online´s. 








Kommentaarid