Delia Owensi raamatu ostsin ma seepärast, et ma sattusin reklaami ohvriks. Jah, just! Hea marketingi ohvriks. Itaallased juba teadsid, et kõige parem reklaam on niiöelda "passaparola" ehk tagasiside inimestelt endalt. 
"Kus laulavad langustid" jäi mulle silma instagramist. Väga ilus kaanepilt pluss tagasisided, mis ma lugesin olid ka megahead. Mina, kes ma ikka kahtlen kõiges, pidin selle raamatu läbi lugema. Läksin ja ära ma ta ostsin.
Lugesin seda inglise keeles.
Ma ei hakanud juurdlema, selle üle kas autor on kasutanud kohalikku dialekti õigest ja kas on suutnud autentsust tabada. Pole minu teema juurelda selle üle. Igas raamatus uurin ma pigem inimesi ja nende suhtlust. See raamat pani mind mõtlema Kya elu üle.
Raamat räägibki Kyast, kes kasvab üles väga ebaharilikes tingimustes Põhja-Californias 50nendatel, käib ainult ühe päeva koolis. Õpib lugema, kuna kohtab Tate´i, kes teda õpetab. Raamat on romantiline kriminull. Kõigile midagi.
Kya elulugu, olgugi et välja mõeldis, pani mind mõtlema. Ta jäeti maha. Ema lahkus, kuna isa oli vägivaldne. Õed-vennad jätsid ta üksinda. Ühel päeval läks ka isa. Ja tagasi ei tulnud. Üles kasvas ta üksinda paduras, majakeses. Nagu loodusseadusele kohane, ta jäi ellu kuna oli tugev. Käis ringi paduras ja õppis tunnetama loodust. Enam vähem nagu Mowgli, kes loomadega üles kasvas. Kya kasvas taimedega, loodusega.
Kuna Kya oli naiivne ja teistsugune, siis teda ei tahetud aktsepteerida. Raamatus on stseen, kus Kya läks endale süüa ostma, kuid kohtas tüdrukut, kes talle kätt tahtis ulatada. Seda märkas tüdruku ema ja jooksis hurjustavalt kohale, üteldes et ära puuduta seda tüdrukut, ta on must. Kurb on ka see, et ta jäeti padurasse. Keegi ei kontrollinud, kuidas ta seal elab. Olgu. Ajad olid teised.
Mõtlesin, et selles raamatus on seoseid ka tänapäevaga. Kõik, mis on erinev või teistmoodi, meil on komme seda eirata. Täiskasvanud õpetavad sallimatust. Kohati tundsin, et vihastasin. Kuidas nii saab? Ja siis tabasin end mõtisklemast, et me ei suuda isegi erinevaid rahvuseid sallida, rääkimata siis vaesest tüdrukust. Mõte jooksis ka sotsiaaleksperimendi peale, mis läbi viidi ameerikas, link on siin, viska pilk peale.
Kya maailm iseenesest on lihtne. Kõike mida ta teab on ta õppinud raamatutest, mille Tate talle tõi. Tate on tema esimene armastus, kes ta maha jätab, kuna läheb kooli. Ja tagasi ta ei tulnudki. Kya maailm vajub kokku. Siis kohtub ta Chadiga, kellesse ta armub. Chad jätab ta ka maha, abielludes teise naisega. Chad soovib siiski temaga edasi kohtuda, vaatamata ta abielule. Kya keeldub.
Ühel päeval leitakse Chad surnuna. Siit saab alguse juurdlus. Loomulikult on esimene kahtlusalune Kya.
Kas ma seda soovitaks lugeda, jah loomulikult! Mõnus suveõhtu kaaslane teleka asemele. Teos on tõlgitud ka eesti keelde.
Head lugemist!
Kommentaarid
Postita kommentaar