Kindle või paberraamat

Aastaid tagasi ostsin endale Kindle e-reader´i. Siis kui ta oli veel uus vidin. Väga äge. Mugav. Paned kotti sada raamatut ja kaalu ei tunneta. Reisimisel hea kaaslane. 

Ostsin ta, pärast paari kuud kasutamist, avastasin et mulle ei meeldi kindle´ga lugeda. Läksin vudinal raamatukokku tagasi. Bolognas on megailus raamatukogu - Sala Borsa. Suur ja mõnus. Raamatuvalik on ka alati väga hea. 

Nüüd mul kahjuks, Bratislavas elades, raamatukogu kuhu minna inspiratsiooni immutama, pole. Siiani valdab mind igatsus Sala Borsa järele, kus ma nädalas vähemalt 5-6 tundi veetsin. Võib olla ka rohkem.

Kuna Slovakkias pole ka itaalia keelset kirjandust väga kätte saada, siis on mul vaja itaaliast raamatuid tellida, mis on suhteliselt kallis lõbu. Ja siin ma nüüd istun ja juurdlen ja üritan end veenda kasutamaks kindle´it uuesti. 

Vaatasin raamatu hindu. Odavamad, kui paberkandjal. 

Nüüd uitub mõte mul ka Timmeri horoskoobile, kus ta ühel nädalal kaksikutele ennustas ihnuskoiks olemist. Huvitav, miks ma küll ei suuda ihne olla ja raha raamatute pealt kokku hoida. Kui ma mõtlen palju ma raamatute peale raha olen hakkama pannud, siis tuleb mulle mu abikaasa mitte heakskiitev nägu pähe. 

"No kuule! Aitab küll, mis sa laristad oma raha nende raamatute peale!" ütleb ta mulle alati, kui uut pakki näeb Itaaliast. 

Selle peale ma vaatan teda veidikene ja vastan itsitades, teades juba ette tema reaktsiooni: 
"Mõtle, sul on vedanud. Ma ei larista raha meigi, riiete, kingade ja kottide peale, vaid harin end lugedes." 

Ta vaatab mind nõutult ja marsib minema. 

Kui ta mind avastab salaja piilumas ibs.it lehel, siis ta nägu vajub alati pikaks. 

"Ära muretse. Ma veel ei telli. Ma lihtsalt lisan endale raamatuid, mis ma lugeda tahan soovilisti," ütlen ma talle. 

Jah, talle väga ei meeldi mu raamatulembus. Kallis lõbu, ütleb ta alati. Aga mis ma sinna teha saan. Raamatute lugemine on kui narkootikum, alustad ühega ja siis teisega ning lõppu sellel lihtsalt pole. Üks raamat kutsub teist ja nii ma neid endale tellingi. 

Eile laadisin üle tüki aja Kindle aku täis. Vaatasin, et peab tarkvara sel uuendama. Seegi sai tehtud., Uurisin ka mis raamatuid ma sinna laadinud olen. Võiks ju proovida uuesti lugeda sellega. 

"Dekameron". Nii ilus raamat. Lugesin seda eesti keeles keskkooli ajal. Mõtlen, et üliäge on tegelikult võimalus seda nüüd uuesti itaalia keeles lugeda. Võtsin Kindle´i kätte ja alustasin lugemist. 

No täiesti õudusunenägu! Ei suuda mina lugeda Kindle´st. Tuleb ahastus peale. Mul on vaja paberit. Lehekülgi pöörata ja tunda raamatu lõhna. Raskust käes. Tunda kuidas mu paremal käel raskus aina väheneb ja läheb vasakule poole üle. Raamatu lõpetades panna kinni kaas ja siis seda hoides kätevahel, mõtiskleda loetu üle. 

Nagu kaksiku tähemärgile kohane. Ma istun ja võitlen enda kahe poolega. Üks pool ütleb ole ratsionaalne ja kasuta Kindle. Teine pool väidab vastu, et paberteos on parem. Ega see raha pole nüüd väga suur kaotus ka. Pealegi su abikaasa müüb loetud raamatud maha niikuinii. 

Mõtlen ja juurdlen. Võib olla peaks kuidagi tasakaalustama. Mõned raamatud Kindle´sse laadima ja teised, mida ma tunnen et soovin paberkandjal lugeda teen seda. 

Kuidas teiega on lood? Kumba eelistate? Jätke kommentaar :)