Kuidas ma kujutan ette endale ilusat ja korda läinud päeva? Ikka lugedes.
Calabrias, mehe vanemate majal, on meil ilus suur rõdu, kus mulle meeldib oma suveõhtud mööda saata, raamat käes. Nautides ilusaid värve, mis taeva katavad. Igal õhtul on see erinev.
Mõnikord ma istun raamatukogus, ümbritsetud romaanidest. Raamatute lõhn on ülim. Mulle meeldib väga. Samuti raamatukogude atmosfäär on eriline. Tundub nagu oleksid seal kõik kirjanikud kohal, mind uudistamas ja justkui kihlavedades, kelle seltsis ma täna oma päeva mööda saadan.
Vahete vahel võtan ma raamatud kaasa oma igapäevasele jalutuskäigule, istun pargis, kuulan linnulaulu ja loen. Tõstes pilgu raamatult nauditedes rohelust enda ümber. Hingates värsket õhku ja lastes end lennutada kirjaniku fantaasial.
Siiani on mul komme jalutades tänavatel lugeda. Selle asemel, et ninapidi istuda sotsiaalmeedias on minul käes raamat ja loen. Vahete vahel, tõstes pilgu, et mõtelda kirjutatu üle, näen veidraid pilke. See ei häiri mind üldse. Miks peaks ma oma vaba aja saatma mööda silmad telefoni ekraanil, kui eksisteerib midagi palju paremt?
Südame tegi väga soojaks, kui ühel päeval jalutades nägin üht noort tüdrukut tänaval, kes oli ninapidi raamatus. Kõndis ja luges.
"Oh nii äge, ma polegi ainuke, kes tänaval loeb," mõtlesin ma endamisi.
Kommentaarid
Postita kommentaar